Nastradini, si shtegtar endacak, simbolizon kërkimin për të ndryshuar, rrugëtimin evolues, gëzimin e jetës me parregullsi dhe ëndërrimin me sy hapur. Ai vendos të zhytet krejtësisht në diçka të re, gjë që nuk diktohet nga arsyeja por nga instinkti dhe shpirti që e udhëheq, e pikërisht për këtë ngjarjet në jetën e tij ndodhin “papritmas”. Ai përfaqëson, në kuptim shpirtëror, kalimin në një nivel superior të vetëdijes.<br />I ndarë dysh në dy rolet e tij, si shërbëtor i mençur e shërbëtor budalla, herë mësues e herë student i trashë, gjeni dhe i çmendur, profet vegimtar dhe bufon, gjykatës dhe i akuzuar, me fjalët e tij entuziazmon shpirtin e njeriut. Nastradini është në të njëjtën kohë fillimi dhe fundi, as njëri e as tjetri, është diçka që qëndron në mes.<br />Nëpërmjet anekdotave të tij ai na mëson që:<ul> <li>Të jemi spontan dhe ta lëmë veten të lirë;</li> <li>Kur diçka nuk ecën, duhet të fillojmë prapë nga fillimi, dhe ta përballojmë problemin me mendje të hapur;</li> <li>Të lëmë pas shpine të kaluarën dhe të braktisim logjikën për të ndjekur intuitën;</li> <li>Nuk duhet ta marrim veten shumë seriozisht, në mënyrë që të veprojmë si të na vijë për mbarë, duke pasur besim tek instinkti;</li> <li>Nuk duhet të shqetësohemi për atë çfarë mendon bota;</li> <li>Të gjejmë çiltërsinë brenda nesh dhe të kemi besim në të ardhmen, duke vlerësuar çastin;</li> <li>Të bëjmë atë çfarë na thotë zemra për të realizuar vetëm atë që na entuziazmon;</li> <li>Të lëmë mënjanë shqetësimet;</li> <li>Të jemi krenarë për veçantinë tonë, të jemi origjinal;</li> <li>Të mendojmë në mënyrë të ndryshme nga të tjerët, duke e pranuar “marrëzinë” tonë...</li></ul>